Sisekanne 609-611 Tanker Must Kapten 3 pilootpruuli
Imperial Stout
9,4 vol
2016. aasta märtsikuisel TCBW-l andis Tanker maitsta nende esimest BA õlut - nimeks Must Kapten ning tegemist jõulise imperial stoudiga. Sellised tumedad õlled lähevad ajas vaid paremaks ning tänasel õhtul on mul võimalus proovida Tankeri Musta Kapteni 3 eriversiooni - rohkem infot mul ei ole, kuid eks on siin mängitud erinevate vaadilaagerdustega.
Kohe välja valades on aru saada, et versioon nr 1 on hoopis teise laeva kapten. Vahukiht on matsakas, siidine ja püsiv ning beežikalt pruun, kui samas Kapten nr 2 ja 3 on tagasihoidlikuma, tuhmilt hallikas-pruuni värvusega. Ning mõlemal õllel see vahukiht vajus ka kiiresti olematuks.
Must Kapten nr 1 aroom on luksuslikult portveinine - esialgu küll punasele veiniselt hapukas, kuid peagi muutub see malbelt magusaks, kakaoselt siidiseks ja kohviubade ning puiduse oleku seguks.
Esmamekk on raske kehaga, mahlane ja magus. Edasine maitse on kakaone, magus ja siidine. Järelmekk on aga täiesti hullumeelne - täiesti kreisi kogus tumedaid linnaseid tuleb siit, mis kulmineerub sellise mõrkjusega, mis tapab järgnevad maitsetajud (ja seda mahedamalt tunduvad seetõttu ka järgmised lonksud). Lõppmekk on ülikuiv, alkoholiselt soe (ja see soojus mis kurgus pikalt kestab on lausa tšilline). Kui esimene maitsepool oli pehme, maitsekas ja nauditav, siis edasine mekk võttis hoopis teise suuna ning pani lausa hulguma. Müstiliselt tummine lõpp - ma ei mäleta ühtegi õlut, kus on nii suur vahe maitse algusel ja lõpul.
Must Kapten nr 2 aroom on aga hoopis teistsugune mees - kui esimene versioon oli luksusliku jahi peenutsev kapten, siis teine kapten on kui robustse piraadilaeva juht. Hoomamatult mahlane ja nurgeline, aroomis on tunda mustikale omast tumedat ja mahedat olekut. Sellega maitsega sõidetakse üle igast tormist ja situatsioonist.
Magus ja mõrkjas, mahlaselt tummine ja kirbelt mõrkjas. Samas on siin õlles üsna omapärane "elu" käimas - olles natukene hinganud, on siin maitses tunda hapuka tumeda puuviljaveini särtsakat maitset, mis mängleb natuke musta ja kuiva mõrkjusega. Ja lõppmekk on taaskord ülikuiv - keel jääb suulakke lausa kinni.
Must Kapten nr 3 aroom on aga minu lemmik - kui esialgu oli sel lapsepõlve iirisekomme meenutavalt siidine (ja aniisilagritsane) ja magus, siis 2 minutit hiljem oli mu maitsetaju antud õlle suhtes 180 kraadi pöördunud. Tunda on pehme Iiri viski magusat ja vürtsikat aroomi. Taustal mängleb kogu aeg kakaone tugev magusus. See kapten juhib ühesõnaga üht viirastuslaeva - mitmetahuline ja arusaamatu.
Ja nüüd proovime kõige parema aroomiga kapteni maitse ära - esmamekk on magus, malbe ja siidine. Edasine mekk on aga tammine ja tummine. Kakaone magusus on leebe, kuid siiski pidevalt taustal. Domineerivam on viskine olek, mida saadab magus ja siidine linnaseline mekk. Lõppmekk on tumedate linnastega mõrkjas, kuid seda rafineeritud moel ja stiilselt. Taaskord on iga lonks pikalt seest soojendav ja rahustav.
Kokkuvõtteks - see oli üks paras maitsete kompott. Sama õllepõhi aga täiesti erinevad õlled. Kui nr 1 on hullumeelne mõrkjus kuubis, siis nr 2 on mahlasem, kuid üsna nurgeliste maitsetega. By far on mu lemmik nii aroomis kui ka maitses versioon nr 3 - kompleksne ja põneva aroomiga ning intensiivse ja huvitava maitsega.
Hinnangud
Must Kapten nr 1 - hinnang 7+Must Kapten nr 2 - hinnang 6
Must Kapten nr 3 - hinnang 9+