Sissekanne 487 - Kikka Bittersweet Symphony
Tripel-IPA
10.0 vol / 100 IBU
Villitud 26.08.2015
Mõnus ja rahulik pühapäeva õhtu - paraja lörtsiga on õues jooksutrenn tehtud ning seetõttu on hea end premeerida ühe suurepärase õllega. Kikka Pruulikoda on minu täielik lemmik ning kõik siiani nendepoolt tehtud õlled on olnud võimsad! Täna proovin ära nende Triple IPA Bittersweet Symphony.
Antud retsepti aluseks on võetud Kikka duubel-IPA Käre Kikas. Pudelilt selgub, et villitud on õlu juba augustis 2015 - ehk pudelis laagerdunud üle poole aasta.
Pudel avanes Kikkale omaselt vaikse susinaga. Õlle värvus on häguselt oranžikas, kergelt kreemine vahukiht vajus kirmeks. Aroom - no seda magusat ja õlleliköörist lõhna on kogu tuba täis. Veniv, siirupiline, linnaseliselt magus, hapukalt ploomine ning odraveinilik.
Esmamekk on õllel tagumikupeale kukutavalt intensiivne ja raske - see sümfoonia siin paneb ka tugevamad maitsenautlejad kaasa laulma. Ohooo - tõesti, mõrkjas-magus ja seda oma hullumeelses vormis. Ülemaailmne humalakriis on alguse vist saanud just antud Tartu kodupruulist - sümfooniale omaselt on siia neid humalaid pompöösselt palju sisse poetatud.
Suus domineerib vaigune veniv mõrkjus ja haarab kogu tähelepanu - ja see on meeldivas tasakaalus.
Lõppmekk on alkoholisoe, hapukalt odraveinilik ning pikalt pargib keelel Jägermeistrile omane ravimtaimede soojendav efekt. Naljakas on tõdeda, et nii kange õlu on kergelt joodav - esialgu siirupiline raske olek muutus meeldivalt ülimõrkjaks ning kergeks (kui selle õlle kohta saab üldse kerge öelda). Suurepärane maitseelamus ning sellise õlle paneks enda väärtõllede keldrisse paariks aastaks veel seisma - no paganama geniaalne.
Kõrvalmärkus - meeldis ka naistele ning kommentaar oli: "imeline ning joovastav maitseelamus". Ja selle peale nõuti teist ning kolmandatki lonksu.