laupäev, 17. jaanuar 2015

Õllevõlur - Muraste Murdja Suitsuline 3 versiooni

Sissekanne 200 - Õllevõlur - Muraste Murdja Suitsuline 3 versiooni

Olgem ausad, elu on ikka päris keeruline, kui külmkapp on täis erinevaid Eesti käsitööõllesid - ja no lihtsalt ei jõua kõiki proovida. Täna sattusid valikusse juba mitu kuud tagasi soetatud Õllevõluri 3 suitsulist õlut - maitsemeeled on sisse lülitatud ning üritame leida lemmiku.

Pruul number 7, IBU26, EBC12, vol 5,1

Värvus kuldselt läbipaistev, tagasihoidlik valge vahukiht kadus minuti möödudes. Aroom on malbelt suitsune, samas magusa melonimekiga.

Väga tugeva karboniseeritusega esmamekk - raske kohe peale suitsu midagi leida, kerge karamelline ja linnaseline mekk, mis muutub palju konkreetsemaks lõpupoole.

Hinnang 4

Pruul number 8, IBU41, EBC11, vol 4,8

Värvus uduselt hägu-kuldne - vahukiht kadus kiiremini kui nr 7-l. Aroom teravamalt suitsune, meenutab mõnd vallatut suveõhtut Saaremaa kadakate vahel.

Vau, see on hapukas-intensiivne esmamekk alles ning suitsune-mõrkjas mekk on lõpus väga domineeriv, võiks lausa öelda, et kulmukergitavalt domineeriv. Samas on siin kerge melon, no umbes ümber nurga ja läbi lillede tuntav melon - ja see mulle meeldib.

Hinnang 6

Pruul number 9, IBU30, EBC13, vol 5,3

Värvus samuti hägune-kuldne, aroom võrreldes teistega väga suitsune, ei meenuta enam vallatut Saaremaa õhtut, vaid väheke kehvasti dimensioneeritud suitsusauna.

Esmamekk hapukas-magus, kuhu ka törts sidrunit ning apelsini on vist visatud. Suitsune mekk on ikka päris tugev - mul ei ole kohe selle soont. Number 9 on kõige pealetükkivam neist kolmest pruulist - kõige rohkem maitseid, samas ka kõige hullumeelsemalt söene, tuhane.

Hinnang 5 

Kokkuvõtteks võib öelda, et mina isiklikult suitsuseid õllesid ei oska hinnata. Ei ole lihtsalt minu stiili õlu ja seetõttu teist korda ma neid kalli hinna eest poest ei ostaks.