Sissekanne 185 - Kotkaõlu Must
Imperial Stout
10,4 vol
Pruulitud 15.08.14
Olen väsinud, väga väsinud, võiks öelda, et silme eest on lausa Must. Kuid ma ei ole kaotanud lootust lennata taas, kõrgelt ja graatsiliselt - nagu üks Kotkas.
Sellise põneva Tartukandi pruulikoja otsa sattusin ning pruulmeistrid on tõesti ägedad tüübid. Kui inimesed teevad hingega asja, siis see kiirgub igast nende liigutusest ning see on imetlusväärne. Jõudu ja jaksu teie pruulikojale ning mulle isiklikult jaksu teie pruulide proovimisel - sest te teete põhiliselt kangeid tumedaid, mis on mu lemmikstiili õlled. Seeega pean teiega kontakti hoidma.
Minu kätte sattus pudel nimega Must ja ma tõsiselt loodan, et see mu silme eest mustaks ei löö. Ootused on kõrgel, sest pruulmeistrid jätsid oma jutuga väga hea mulje.
Uhh, see vaht on nii pruun, et paneks keskkooliaegse lõunasöögi kakaokisselli punastama! Ja see väiksemulliline vahukiht püsib umbes sajandi vist. Hapukaskohvine aroom levib üle toa - ma ei ole veel enda nina klaasi pistnud, kirjutan seda teksti ja ma juba kaugelt saan oma hommikuse kohvilaksu kätte. Nüüd, kui nina päriselt klaasi panin, lõi väga tugev hapukaskohvine piparmündi aroom kuklasse. Ossa rsk, kui tummine see on.
Vau, esimene lonks võttis sõnatuks - super õlija iseloomuga rüübe, mis sujuvalt on oma maitsed kombineerinud tulise voolava jutiga, mis alla läheb. Esmalt lööb värske hapukas kakaone mekk välja, mis meelalt läheb väga magusaks ja ümaraks muhedaks rüüpeks. Lõppmaitses jääb suhu värske ja kakaone mõrkjus - täpselt tunne, nagu oleks paar Tic Taci ja Kalevi tumedat sokolaadi korraga söönud. Uhhh, Kotkaõlu - mina olen teie fänn. See on õlu, mis jääb meelde.