Sissekanne 252 - Õllenaut Puuraidur
TopeltIPA
9,2 vol
Lugesin hiljuti üht anekdooti puuraidurist - loodame, et Õllenaudi Puuraidur meie käsitööõlle maastikku nii puhtaks ei tee.
Üks Ameerika metsaomanik pani ajalehte kuulutuse: VAJATAKSE PUURAIDURIT. Tuli ainult üks mees, väike ja kleenuke. Metsaomanik leidis, et sellisega pole midagi peale hakata. Siiski viis ta naljapärast mehe metsa ja ütles: "Raiu siit nii palju kui jaksad.''
Õhtul tuli metsaomanik vaatama ja nägi, et ühtki puud pole alles.
"Kust sa niimoodi raiuma õppisid?" küsis metsaomanik.
"Sahara kõrbes," vastas puuraidur.
"Aga seal pole ju puid!" imestas metsaomanik.
"Enam pole jah..." vastas puuraidur ja kehitas õlgu.
Kui nüüd õlle enda juurde: silt on väga muhe - selline maamehelik, noh tõesti. Raske tööpäev lõppenud, kirves veel käes, higimull otsa ees ja korgid lahti sellise topeltIPA. Värvus hägune tumeoranž, vahukirme on valge, kuid pigem olematu. Aroom on väga tugevalt karamelline ja mandariiniselt magus.
Maitse - uhh, see on alles vingelt ägeda kehaga, juba õrnalt siirupja kehaga rüüpeke. Esmalt magus-mõrkjas lonks, kuhu andsid oma värvingu apelsiniselt mahlane mekk. Lõppmaitse on õllel kergelt vaigune ja mõrkjas, samas õlijalt magus, koos märkimisväärse mandlise ja pähklise nüansiga. Üsna nõrgalt karboniseeritud joogile annab oma tugeva käepigistuse ka soe alkoholi hõng.
Peab tunnistama, et Õllenaut üllatas selle õllega - väga põnev kooslus magustoidulikust õhtulõpust ja talvisest soojendajast. See on topeltIPA, mis ei ole karjuv humalapomm, vaid hästi balansseeritud joogike - ja seda pakuks isegi neiudele.
Ning antud jutu lõpetuseks Puuraidurite hümn, mida oli meeleolukas kuulata just selle kirjatüki ja joogikese taustaks - Puuraidurite Hümn.
Kas Eesti käsitööõllemaastik on sama kirju kui meie presidendi kikilips? Viska pilk peale sellele tabelile ning ülevaade nagu naksti olemas!
Kas Eesti käsitööõllemaastik on sama kirju kui meie presidendi kikilips? Viska pilk peale sellele tabelile ning ülevaade nagu naksti olemas!