Sissekanne 334 - Anderson’s Dr. Jones Senior
Imperial IPA
Pruulitud Tankeris
8,5 vol
Õllesilt on ülemõistuse kirju ning sildi peal on liiga palju teksti. Tavalise õllesõbra võib see ära hirmutada :) Õlu avaneb vaikse susinaga ning olles hägune ja oranž. Aroom on õllel magus ja mangone - kuid imperial IPA kohta on see nüüd küll üsna tagasihoidlik. Tundub, et Anderson´s on seekord aroomihumalatega kokku hoidnud. Õlle soojenedes muutub aroom hapukamaks.
Õlle maitse on tugeva kehaga, väga mõrkjas ja apelsinimarmelaadine. Kuid mis toimub - gaseeritus on nii nõrk, et jooks nagu mingit lamedat ja mittemidagiütlevat murukokteili - sest see maalähedane murune mekk on niivõrd intensiivne, et teised maitsed ei pääse maksvusele.
Üldjoontes on maitse võimalik kokku võtta järgnevalt - kerge esmamekina lööb keelele mangose/apelsinise mahlaka ja magusa maitse, kuid see kaob kähku. Ja siis tuleb umbes dekaadipikkune muru üleküllastus - ja see kestab ja kestab - lausa kõrvadest ajab välja. Uhh, ei ole nauditav - kuidagi viimistlemata ja nurgeline on see mõrkjus ja rikub õlle ära.
Täiesti off-balance humalamürgitus - mina arvan, et hea õlle tegemiseks ei piisa suurest alkoholisisaldusest ning tuimalt hunnikute kaupa humalate sisse kühveldamisest. Ei sooviks uut klaasikest võtta - sõpradele ka ei soovita.