Sissekanne 182 - Pühaste Nokturn
Imperial Black IPA
9,5 vol
IBU 100+
Selle õlle kättesaamiseks jalutasin laupäevasel päeval kokku 17km Lasnamäele, Špunka õllepoodi ja just seetõttu, et Pühaste Nokturn oli esimesena sinna müüki tulnud. Ning sain oma keskpärase trenni samuti tehtud. Head asjad käivad ikka käsikäes.
Kuid nüüd õlle juurde - Pühaste Pruulikoja logo on äge, antud õlle disain siiski natuke masendavalt nukker. Must tökat voolab pudelist, pruunikas vahukirme kadus väga kähku. Räigelt mahlase ja puuviljase aroomiga - tunne nagu oleks humalapaki avanud. Aroomis seguneb veel mingi omapärane nüanss, mida kirjeldaks magusa kuldrenetti õuna mekiselt ning biskviidise õllelikööri soolasusega.
Vau, esimese lonksuga selgub, et see õlu on tõesti korralikult maitsemeeltega vallatlemas - sekunditega käib nii palju erinevaid maitsekombinatsioone läbi. Vinge ning vänge on see õlu, kus järelmekis veel üsna intensiivselt humalane mahlasus kipitab.
Esimeses maitsepooles lööb välja mahlane kakaone, sokolaadine mekk, mis sujuvalt läheb puuviljaselt maitselt üsna humalase mõrkja järelmekini.... ning üllatavalt kuiva järelmaitseni kusjuures.
Uhh, see on gurmeeõlu, mida hindavad segased ning Pühalikult andunud õllefännid. See õlu mängib geniaalsuse piiri peal - mina väidan et see on geniaalne jook. Ja ma olen kindel et suur osa minu sõpru väidaks, et sellist kibedat tökatit ei ole võimalik juua. Geniaalsuse ja hulluse vahel ongi õhkõrn piir ning püha pruulikoda on vallatlemas sellel. Kiidan heaks ning varuks ostsin veel ühe pudeli. Peale poolt aastat on see kindlasti hoopis teine tera ning minu sõbrad arvaksid teisiti.
Vau, esimese lonksuga selgub, et see õlu on tõesti korralikult maitsemeeltega vallatlemas - sekunditega käib nii palju erinevaid maitsekombinatsioone läbi. Vinge ning vänge on see õlu, kus järelmekis veel üsna intensiivselt humalane mahlasus kipitab.
Esimeses maitsepooles lööb välja mahlane kakaone, sokolaadine mekk, mis sujuvalt läheb puuviljaselt maitselt üsna humalase mõrkja järelmekini.... ning üllatavalt kuiva järelmaitseni kusjuures.
Uhh, see on gurmeeõlu, mida hindavad segased ning Pühalikult andunud õllefännid. See õlu mängib geniaalsuse piiri peal - mina väidan et see on geniaalne jook. Ja ma olen kindel et suur osa minu sõpru väidaks, et sellist kibedat tökatit ei ole võimalik juua. Geniaalsuse ja hulluse vahel ongi õhkõrn piir ning püha pruulikoda on vallatlemas sellel. Kiidan heaks ning varuks ostsin veel ühe pudeli. Peale poolt aastat on see kindlasti hoopis teine tera ning minu sõbrad arvaksid teisiti.
Pühaste Pruulikoda on antud õllega tugeva avalöögi teinud ning minu silmis välja teeninud kindla koha eriti kirjus ja arenevas Eesti käsitööõllede maastikul.